kolmapäev, 19. märts 2008

juhtus sedasi et õnnestus tööotsal sabast kinni saada ning seetõttu liikusin Moli Blanc suunas. vastavaid pilte on kah üleval.

ja nüüdseks oleme juba mitu päeva kella 4.30-5 paiku ärgand. sattusin siit lugema lahedat lugu loovusest, sedakorda punkbändide nimede pihta suunat. no kujuta vaid ette:

Letrinas rebosantes
Alas de ícaro & Proxeneta Yugoslavo
Masturbame tu que yo soy zurdo
Jhonny juerga y los que remontan el Pisuerga
El Falo de Vigo
Calcetines sudaos
Impacto Fecal
Kagando entre dos coches
Lentejas que es jueves
Panadería Bollería nuestra señora del Carmen
Karton de vino
Rabba
Engantxa la brotxa que me llevo la escalera
Mi marido a dejado de Roncar
El oso Yonqui
Peter punk
Sobredosis de Mistol
Txorretazo de lefa en la almeja de tu vieja
Olor a sobaco
Imperdible en el escroto
Pota fresca
Mus de pus
Cinco contra el calvo
Esguince de frenillo
Eyaculo en tu kulo
Alinfierno en Goitibera
Ceda el vaso
Patada en la papada
Esencia de lapo
Marcelino punk y vino
Red hot chiquetete
Juan Carlos primero y Sofía después

Actualización 19/03/2008 gracias a usuarios de menéame:
(padre, JamesPond, one1973, Mr_Self_Destruct, Tumbadito)

Sexo bucal sin anestesia
Callos mugrientos en los pies
Tarzanillos en los calzoncillos
Sarpullido anal
Velatorio violento
Pus bucal
Espermatozoide Facista
Herpes vaginal
Apostoles de Rouco Varela
Mamada zoofilica
Los pelos de tu pezón me ponen morcillón
Chupa chupa que yo te aviso
Zas, en toda la boca
Por detrás disfrutarás
Hongos genitales
Chuminos imberbes
Fucking flanders
Violadores de chihuahuas
La bosta se mira para no pisarla
Coro de curas pedófilos del ardoroso fervor impío
Calcetines sucios
En la leche hecho las uñas de los pies
El ombligo me huele a aceituna
Déjame chuparte los pelos del oído
Empalmada matutina
Tus pezones pinchan


ha-haa... marss tuttu!

laupäev, 15. märts 2008

Battlestar Galactica Razor

midagi hästi mõttetut, võibolla vaid paadunud fännidele pakub midagi. aga muidu... isegi õiget lugu pole. nagu ikka, lasevad oma veidrate hipiaegadest pärit kosmoselaevadega ringi ja tulistavad ja peavad sõda. sõda on hää ettekääne et karistamatult igasuguseid sigadusi toime panna. ent peale diskursuse võimu kuritarvitamisest on see värk ikka vaene küll, midagi sarnast nagu Star Treki 25. hooaeg- et kui see on su lapsepõlvekaaslane, oled asjaga koos üles kasvand ja nii siis vahid teist puhtast harjumusest, rutiinist. aga ei saaks öelda et miskitmoodi erutaks. pateetiline.

The Mist

udus on asju. sõjaväelased üritavad taas kord avada salajast ussikäiku teise ilma ent sealtkaudu tulevad udu varjus veidrad ja verejanulised elajad, mõned kombitsatega, mõned ämblikulaadsed ja ses stiilis edasi. ajal mil kõneldakse palju ksenofoobiast ning respektist teistsuguste kommete vastu on nood tüübid hämmastavalt kohanemisvõimelised- neile meeldib inimliha. mingi hulk maakohas puhkust veetvaid asjapulki ning kohalikke jääb poodi lõksu, esindet on kogu Issanda loomaaed oma kirevuses, eriliselt lahe on kristlik fundamentalist kes hoobilt sekti püsti paneb ning Jumala auks ja kiituseks ühe nooruki ohvrianniks ukse taha viskab. viimaks ühed pagevad autoga, bensiin saab otsa, alles on 4 padrunit ja 5 inimest... meeskangelane laseb teised maha et nood halvimast päästa, väljub autost ja karjub et tulgu värdjad viimaks tema järele- ja näeb kuidas udu hajub ning saabub päästev sõjavägi leegiheitjate ja tankidega... lõpp on selle filmi juures parim.

reede, 14. märts 2008

chiki-chiki uued sõnad

selgus et eurovisiooni puhuks tuleb võidulaul teha pikemaks ning rookida välja otseselt poliitilised sõnavõtud. nüüdseks on siis poeedid oma tööga ühele poole saand ja uus tekst on järgmine:


¡Perrea! ¡Perrea!

¡Perrea! ¡Perrea!

El chikichiki mola mogollón
Lo bailan en la China y tambien en Alcorcón
Dale chikichiki a esa morenita
Que el chikichiki la pone muy tontita

Lo baila Jose Luis, lo baila bien suave,
Lo baila Mariano, mi amor ya tu sabes.
Lo bailan los brother, lo baila mi hermano
Lo baila mi mulata con las bragas en la mano


¡Perrea! ¡Perrea!

El Chiki Chiki is a Reaggetton
Dance in Argentina, Serbia and Oregón

Give el Chiki-Chiki to that little sister
with el Chiki-Chiki She´s gonna like it mister !

Dance it with Alonso, Dance it with Gasol
Dance it with your brothers, all around the world

Dance it with Bardem Dance it with Banderas
Dance with Almodóvar Dance la Macarena

Y el chiki chiki se baila así
Uno: el brikindans
Dos: el crusaíto
Tres: el maiquelyason
Cuatro: el robocop

Baila el chikichiki baila el chikichiki
Lo bailan los jevis y también los friquis
Lo bailan en la cárcel, lo bailan en la escuela,
Lo baila mi madre y también mi abuela.

Baila el chikichiki baila el chikichiki
Lo bailan los jevis y también los friquis
Lo bailan en la cárcel, lo bailan en la escuela,
Lo baila mi madre y también mi abuela.

Lo canta el Tigre Puma con su traje a rayas
Y Juan Carlos le dice ¿por qué no te callas?
En el velatorio del Padre Damián
Pusieron chikichiki y el muerto echó a bailar

¡Bailar, bailar, bailar!

Y el chiki chiki se baila así
Uno: el brikindans
Dos: el crusaíto
Tres: el maiquelyason
Cuatro: el robocop

Perrea Perrea

Lo baila Jose Luis, lo baila bien suave,
Lo baila Mariano, mi amor ya tu sabes.

Lo bailan los bródel, lo baila mi hermano
Lo baila mi mulata con las bragas en la mano

Y el chiki chiki se baila así
Uno: el brikindans
Dos: el crusaíto
Tres: el maiquelyason
Cuatro: el robocop

Uno: el brikindans
Dos: el crusaíto
Tres: el maiquelyason
Cuatro: el robocop

kell kümme tuleb ka uus video. 52 minutit piinavat ootamist sisustan õhtusöömisega.

(mõne aja möödudes)

rõõmusta, ristirahvas, siin see nüüd on!

pea tuhat laipa

Andaluusia Inimõiguste Assotsiatsioon (Asociación Pro Derechos Humanos de Andalucía (APDH-A)) avaldas uuringu olukorrast riigi lõunapiiril 2007 (kokkuvõte siin). põhipunktid on järgmised:
  • Siseministeeriumi andmeil repatrieeriti 55.938 tegelast (6% enam kui 2006) samas kui saabund immigratide arv langes 53,9%. Aafrika randadel peeti kinni ca 12.000 tüüpi.
  • PSOE võidukad lendlaused sisserände "legaliseerimisest" ja "reguleerimisest" teenisid valimiste huve, pealegi on suunand migratsiooni ümber käiva vaidluse avaliku korra maile, tugevdades veelgi immigrandi kuju kriminaliseerimist
  • üritus jõuda illegaalselt Hispaaniasse tõi 2007 kaasa 921 hukkunut, lisaks ca 3.500 kes leidsid oma lõpu tänu piirikontrolli tugevdamisele Aafrikas (tingimus, millega on seotud Hispaania poolt lähetatav abi)
  • 2008 esimese kahe kuu jooksul on hukkund 89 inimest (6 Kanaaride, 13 Cadize, 1 Ceuta, 1 Alžeeria ning 68 Sahara ja Maroko rannikul), kui 2007 sama aja vältel oli koolnuid 12. sama perioodi vältel jõudsid Hispaania rannikule 2.096 sisserändajat- enamvähem sama mis läinud aastal.
nii et poliitilisele hämamisele vaatamata pole olukord just paremaks läinud. kah üllatus...

mõttetu nostalgia- eurovisioon

ei no tõepoolest, kellele seda ajast-arust saasta tarvis on? asutet kunagi eelmise sajandi keskpaigas- 1956 kui täpne olla- oli tollel ettevõtmisel ehk veel jumet. teadagi, saabumas olid kuuekümnendad, estraad oli in ja televiisorist tuli kah miskit näidata. ei, ennemalt oli teinekord isegi üsna asiseid hitte ja artiste nagu ABBA ja Cliff Richard ja Nana Mouscouri ja Olivia Newton-John ja Alla Pugatšova ja meie Silvi Vrait. ent üldiselt, kes kuulab tänapäeval Eurovisiooni tüüpmuusikat? selleks peab olema peast pisut (või just palju) friik.

hispaania kuningriigi alamad otsustasid sedakorda samuti friikluse kasuks, valides maad esindama kanal Sexta stuudiote hämarates nurkades loodud frankensteini lavanimega Rodolfo Chikilicuatre, tegelikkuses näitleja David Fernández Ortiz (printsess Letizia kauge sugulane:). koomik Buenafuente esitles teda oma šous alul kui vibraatoriga kitarri leiutajat, vähehaaval kasvatati kontidele liha külge, rahvale läks hästi peale ning populaarsuse aluseks said hääled MySpaces ning viimaks hääletus SMS teel. lugu baila chiki-chiki on igatahes pop, seda kuuldub igal pool, võib uskuda et see käiab veel suvelgi. ja muidugi on kired löönud lõkkele- oodata on valituiks mitte osutunute alustet kohtuprotsesse, esialgsed reageeringud korraldajate poolt olid ka säändsed et tegu on lolllidele suunatud kampaaniaga ja et nüüd on hispaania kogu maailma pilada...

samas, lätlaste, iirlaste ja eestlaste seltskonnas on Chikilicuatrel kindlasti hubane ja kindel tunne:P

esmaspäev, 10. märts 2008

valitud

sedakorda on siis valimistega ühel pool. võitsid taas sotsid (169 kohta), järgmiseks PP (153), siis tuleb CiU (11). näha on et kogu pirukas jagatakse peamiselt kahe suurema partei vahel ja et väiksemad tegijad kaotasid kohti, seda peamiselt küll sotside kasuks. igal juhul pole neil vajalikku enamust- puudu jääb 7 häält- mis polegi paha sest vähemasti hoiab siis keegi neil silma peal ja ehk ei lase lauslollusi korda saata.

reede, 7. märts 2008

atentaadivabade valimiste võimatusest

eelmistel valimistel, teadagi, oli tegu niinimetet islamiekstremistidega. sedakorda siis ETA. poole kahe paiku tulistas eeldatavalt etalane Guipuzcoa kandis sotsi, endist Mondragón külavolikogu liiget Isaías Carrascot. tegelane tuli naise ja lapsega koduuksest välja, etalane varjand end tänavale pargitud autode vahel ning tulistand teda kolm korda selja tagant (st et oli kolm tabamust ja naabrid kuulsid kolme pauku aga Ertzaintza leidis 5 padrunikesta). seejärel jooksnud terrorist hõbehalli maasturisse ning kihutand minema. teda kirjeldatakse kui pikka kasvu, habemega, musta nahkjope ja teksastega meest. Carrasco oli valimisnimekirjas alles kuuendal kohal ning ihukaitseta.

siseministri avaldus oli äärmiselt napisõnaline, jättes pikema jutu Zapatero hooleks. selle kuritöö tulemusena lõpetatakse kogu valimiskampaania (täna ongi viimane päev), homme on vaikne laupäev mil poliitikat teha ei tohi, pühapäeval valimised ja terrorismivastased manifestatsioonid on kokku kutsutud esmaspäevaks. nii Rajoy kui Zapatero avaldasid kaastunnet ja mõistsid hukka. sotsialistide poolt veel üleskutse osaleda valimistel ja näidata ETAle seeläbi oma vastuseisu.

alates 1979 on tegu kümnenda ETA poolt teise ilma saadet sotsiga.

vaatame kuidas lugu edasi areneb, st et millised on selle loo poliitilised tagajärjed. sest mind huvitab kohe kangesti mitu tundi võtab aega enne kui seda tapmist partei huvides ära kasutama
hakatakse.

laupäevahommikune täiendus

eilseks õhtuks oli ette nähtud kõikide poliitiliste jõudude kohtumine et teha ühine avaldus. see kujunes aga üsna hambutuks, loomulikult mõisteti terror "otsustavalt" hukka (ainsana ei kirjutand avaldusele alla ANV) ent enne esmaspäeva ei sünni mingit ühist aktsiooni. tegu oli katsega näidata ühist ja kindlat vastuseisu ETAle kuid välja kukkus see üsna hädiselt. kindlasti on selles oma osa ka "vaiksel laupäeval" kuid ikkagi... oleks võind ju ometigi end kokku võtta. PP üritas avaldusse sisse suruda oma leitmotiivi- pühalikku tõotust et "ealeski" ei peeta läbirääkimisi terroristidega ent see ei läind läbi.

ja otse loomulikult kihutasid nii ZP kui Rajoy sündmuskohale, avaldasid kaastunnet, tegid avaldusi jne. ja et tsirkus ikka täielik oleks (pole sugugi suvaliste mahalaskmiste pooldaja kuid see kuidas poliitikud iga sündmuse juures end tolaks teevad ajab teinekord kopsu üle maksa) ütles PSE (Partido Socialista de Euskadi) peasekretär Patxi López kabelis Rajoyle: "me ei taha PP suust enam kuulda justkui oleksime terrorismi ohvrid reetnud sest see on ebaõiglane". Rajoy olevat vaikinud. PP versioon juhtunust on et lisaks sellele takistand Patxi López Rajoyl minna kirstu veerde omastele kaastunnet avaldama. niisiis, ei möödund kaheksat tundigi kui juba kähmluseks kiskus.

tänane El Mundo toob uut teavet. kõigepealt, lühike esitlus kuidas atentaat toimus, pikslitest ja punaselt. lisaks sellele ja toetudes tundmatutele politseiekspertidele, omistab kuriteo (vähemastio selle kavandamise) etalasele nimega Francisco Javier López Peña alias 'Thierry'. Thierry on ETA sõjakas esindaja ning läbirääkimiste nurjaja kuigi võttis neist osa 2006 detsembris.

kolmapäev, 5. märts 2008

Issand näeb ent mõtleb veel kas müristada...

eile juhtus siis sedasi et Hispaania Episkopaalse Konverentsi (Conferencia Episcopal Española - CEE) presidendiks valiti 71-aastane kardinal Antonio María Rouco Varela. poleks muuidu prelaatide omavahelisest jõukatsumisest tarvis välja teha kui CEE poleks osutund äärmuslikult tagurlikuks rühmituseks. ja kuigi "tagurlik" on vastiku maitsega sõna, on see siin omal kohal. sõnavõtte mida säält aegajalt kostub, vürtsitab ikka ja jälle generalissimuse vari ja on imelik et kiriku esindajad 21. sajandil midagi sellist suust välja ajavad ning siis kogu ilma sekulariseerumises süüdistavad.

Rouco Varela on seda ametit pidand ennemalt kahel korral ja tuntud oma konsrevatiivsete vaadete poolest. osalemine valitsusvastaseks kujunend manifestatsioonidel kristliku perekonna eest, homoabielude ning kodanikuõpetuse vastu, lähedased sidemed Bendictus XVI ja parempoolsetega, valmisolek poliitilisteks avaldusteks lubavad eeldada et lähiajal saab ajakirjandusest taas üht- teist lõbusat lugeda. ja see pole iseenesest sugugi paha sest mida rohkem Rouco Varela sõna võtab, seda suurem saab olema tüdimus tema litaaniast ilmaliku valitsuse ja elu vastu. samas, ehk sedakorda ei lasta keelel liialt käia. esimesed avaldused on üsna ettevaatlikud, eeldatavasti kohe saabuvate valimiste tõttu, kõneldes "ühisest huvist" ja muudest ilusatest asjadest. lisaks, tänu tugevale seotusele paavstiga võivad liig ekstreemsed sõnavõtud kaasa tuua poliitiliselt üsna keerulisi olukordi.

on välja kujunend et CEE president valitakse kaheks järjestikuseks ametiajaks ning et paavst lülitab ta kardinalide nõukokku- asi millest Benedictus Blázquez´e puhul mööda hiilis. nõnda on loodud pretsedent ja teravad kurjad keeled kõnelevad lihtlabasest mahhinatsioonist. Blázquez on pigem ikkagi edumeelsem tegelane, võib riigile järele anda ning kaalul on palju prestiiži ja raha.

kiriku finantseerimine demokraatia tingimustes otsustati 1979 Püha Tooli ja riigi vahelise kokkuleppega mis nägi ette et pisitasa peaks kirik liikuma autofinantseerimise suunas. loodi süsteem et tuludeklaratsiooni esitamisel saab ühtlasi ka kirikule annetada 0,52% oma deklareeritavast tulust. 2005 saadi sedasi 128,7 miljonit eurot ja riik andis 141,5 miljonit. 2006 saavutasid sotsid kokkuleppe et otsene doteerimine lõpetatakse, annetuse protsenti tõstetakse 0,7% ja et kirik on kohustet maksma käibemaksu. samas soovib kirik ikkagi erakorralist abi.

tõenäoliselt esimene kibe
finantsiline pill mis Roucol alla neelata tuleb on tehtud investeeringute kahanemine seoses subprime kriisiga- kaotet on ca 20% investeeringuist. aga ees ootab uus ja hullem- uute ja kindlamate rahapaigutusviiside otsinguil on kirikutegelaste vilavad silmad jäänd peatuma sellisel vägeval farmaatsiahiiglasel nagu Pfizer. kanal Cuatro väitel on viimaste aastate vältel Pfizeri aktsiad ostnud nii Madriidi (Rouco Varela) kui Burgose (Francisco Gil) piiskopkond. Pfizer toodab lisaks muudele rohtudele Viagrat ja antikontseptiive nagu Depo-Provera, mida kasutab ligikaudu 30 miljonit naist. ettevõttesse on paigutet ca 80.000 eurot aastas. seda pole küll palju ent midagi siiski. küllap puhtakujulisest pragmatismist ning et Viagra müügiedu kompenseeriks naiskatoliiklaste süümepiinad, kutsus Rouco Varela 12. märtsil perenädala raames noori üles lahendama demograafilist kriisi abiellumise ja lastetegemise abil. taas kord võime näha et kui lähevad vastuollu ametlik doktriin ja raha, võidab viimane.

asjakohane lugu veebis 20minutos.es

3 filmi unetuse vastu

õhtul oli juba selline imelik eelaimus et unega pole just hästi, et ees ootab jupp aega vähkremist sest und lihtsalt ei tule, ebamäärane rahutus vaid. sättisin end siis miskit filmi vaatama et see aeg võimalikult valutult mööda saata.

No Country for Old Men- alustuseks siis laineidlöönd Bardemi kõrvalosa. sellest on niigi palju juttu olnud, tegu säärase filmiga milles lugu on nagu juhuslik, õhku rippumajääv. kus jutustus pole nii üheselt sirgjooneline kui arusaadavuse huvides võiks olla. mõneti haige on see lugu ent just selles võlu peitubki. psühhopaadist mõrtsukmees osutub üsna loogiliseks ja kindlate vaadetega meheks, viimselt võib selleks saada kes iganes. üsna meediv on et tavapärane hollivoodlik rollijaotus kus peategelane on moraalselt kindel ning tema vastane pelgalt omakasust ajendet ahne tõbras on pööratud- et just psühhopaat tegutseb mingite vaid talle arusaadavate moraalinormide järgi ning et niiöelda peategelast ajendab vaid iha paari miljoniga jalga lasta. aga ei saa just öelda et oleksin vaimustusest kiljund.

Rise: Blood hunter- järjekordne vampiirikas. viimasel ajal on neid nii palju nähtud et hakkab juba pisitasa üle viskama kogu see libasurnute teema kes lisaks muule on verejanulised, lasevad ringi pimedates urgastes ja on kuidagi veidrad tüübid, siia kuuluvad ka kõik need kes miski viiruse tagajärjel värdjateks muutund. nagu muud teemat enam polekski. ja õudukad pole mulle kunagi eriti meeldind. see lugu on sutsu erineva suunitlusega siiski, Gutierrezel on õnnestund hoida üsna hääd tempot, igav nüüd küll ei hakka, ja lisaks flirtida ideega et Sadie näol on tegu vampiiriga vastu tahtmist kes ei suuda seda omaks võtta, tegeleb kogu filmi kättemaksuga ning seejärel otsustab euranaasia kasuks. Lucy Liu on muidugi võluv nagu ikka ja sobib oma ossa imehästi. tegu pole eriliselt silma- (ega kaelaveeni) torkava filmiga ent hää meelelahutus sellegipoolest.

Nähtamatu (Den Osynlige)- rootslase Joel Bergvalli film tüübist kes alguses tunneb end nähtamatuna kuna kõigil teistel on omad plaanid/ soovid ning kellelgi ei tule pähe pärida tema arvamust ja kes hiljem tõepoolest nähtamatuks muutub kuna asjaolude veidral kokkulangemisel pekstakse ta kooma ning seetõttu hulgub ta vaimuna ringi. kusjuures on tõepoolest nähtamatu ning ei suuda tõpraid isegi hirmutada mitte. vihast ning kättemaksuihast üle saades saab miskil moel kontakti oma niiöelda tapjaga kellele selgitab et tahab viimaks ometi surra ja too lülitabki aparaadid välja. nii et loo lõpuks selgub et kõige lähem ja intiimsem kontakt kogu ta olemasolu vältel on tollega. mu meelest noist öösel nähtuist meeldivam, ei see pole õige sõna, pigem raputavaim.

teisipäev, 4. märts 2008

Tagasi tsivilisatsiooni rüpes

prantslased, va konnasööjad, ütlevad et teiselpool Püreneesid algab Aafrika. alul tundus et ehk tõepoolest, tulles põhja poolt on selgesti aru saada kuidas sellisele arusaamale jõutakse. ent peale kolme kuud Kanaaridel leian et poolsaar on Euroopa suure algustähega, iidne kultuurmaa, teaduse ja tehnika häll ja muud sarnast. sest see mis toimub Atlandi ookeanis kaotsiläind saartel on ikka märgatavalt hullem. saarte elanikud on teadagi omaette ooper.

mitte et tahaks halvustada kõike iga hinna eest (kuigi sel suhtumisel on ka oma võlu) ent kergendustunne mis valdas Katalooniasse tagasi saabudes oli põhjalik ning vabastav. kuigi see läheb peatselt üle, nagu kõik muugi.

esialgu ei oskagi öelda mis selle aja vältel muutund on. heakene küll, AVE (ehk siis kohalik kiirrong) on viimaks ometi kohale jõudnud ja Sagrada Familia olevat püsti senini. peaks seda ilmaimet vaatama minema ainult et ilm on niru ja ei täi jalga toast välja tõsta. miskid hädised 14 kraadi ja tuul ja taevas on pilves. nagu La Lagunas oleks jälle. ah, mida, puhkan veel mõned päevad ja siis hakkan asjalikuks.